Maksupetturid võtsid süü omaks

Marko Kalevit (38) karistas kohus kuritegeliku ühenduse liikmena maksukuriteo toimepanemise eest kolme aasta ja kümne kuu pikkuse vangistusega, teatas Põhja ringkonnaprokuratuur. Sellest seitse kuud ja kaheksa päeva ehk 218 päeva viibis ta eeluurimise ajal vahi all. Ülejäänud vangistus jäetakse täitmisele pööramata, kui ta ei pane kolme aasta ja üheksa kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu.

Samuti võttis Marko Kalev omaks maksu- ja tolliameti tsiviilhagi ja kohus mõistis Kalevilt välja 1,1 miljonit eurot, millest kuriteoga tekitatud kahju on 825 012 eurot ja ülejäänu intressid.

Marko Kalevit on varem karistatud kaks korda, aga mõlemad karistused mõistis kohus pärast viimase kuriteo toimepanemist. Kuriteod jäid ajavahemikku 2006-2012 ja esimesed otsused tegi kohus 2013. aastal. Pärast kohtuotsust pole ta kuritegusid toime pannud ja seetõttu varasemad karistused praegust karistust otseselt ei mõjuta, märkis prokuratuur.

Küll olid varasemad teod selles asjas olulised Marko Kalevi eeluurimise ajaks vahi alla võtmisel 2012. aasta sügisel. Vahistamise ajaks polnud küll veel ühtegi kohtuotsust, aga prokuratuuri hinnangul oli põhjendatud kahtlus, et ta on juba pikemat aega maksukuritegusid toime pannud ja võib vabaduses viibides kuritegusid jätkata.

Teiste karistused väiksemad

Janno Simmerit (37) karistas kohus kuritegeliku ühenduse liikmena maksukuriteole kaasaaitamise eest kolmeaastase vangistusega. Sellest 39 päeva viibis ta eeluurimise ajal vahi all ja ülejäänud vangistus jäetakse tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu. Eeluurimise ajal oli Simmer ka ligi pool aastat elektroonilise valve all. Sundrahana peab ta riigile tasuma 1075 eurot. Simmer on varem karistamata.

Kuldar Lugnat (39)  karistas kohus maksukuriteole kaasaitamise eest ühe aasta pikkuse tingimisi vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 16 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Sundrahana ja riigi õigusabi eest peab ta tasuma 2443 eurot. Lugna on varem karistamata.

Alari Sirvit (40) karistas kohus maksukuriteole kaasaaitamise eest nelja kuu pikkuse vangistusega. Koos varasema 2010. aastal mõistetud karistusega määrati talle neli aastat ja neli kuud vangistust. Sellest 19 päeva viibis ta eeluurimise ajal vahi all ja ülejäänud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksu toime uut kuritegu. Katseajal peab ta täitma kriminaalhooldaja kontrollnõudeid ja üheks kuuks pannakse ta ka elektroonilise valve alla. Eeluurimise ajal oli Sirvi elektroonilise valve all ligi pool aastat. Sirvi peab tasuma sundraha ja riigi õigusabi eest 2347 eurot.

Sirvile karistuse taotlemisel arvestas prokuratuur seda, et ta aitas eeluurimise ajal kuriteo avastamisele ja tõendite kogumisele olulisel määral kaasa.

Menetlus jätkub

Maksupettuse kohtumenetlus pole aga täielikult lõppenud, kuna osa süüdistatavaid kokkulepele ei läinud ja nende asja arutamine jätkub üldmenetluses. Need isikud on Sven Soeson, Aivar Bärg ja Kaspar Tarto. Samuti kohtu all olnud Reimo Piirsoo kohta lõpetati kriminaalmenetlus tänavu jaanuaris avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, riigikassase tuli tal maksta kokku ligi 11 500 eurot.

Käibemaksupettust võimaldas auk seaduses

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas kütuseäriahela püsti pannud Marko Kalevile mullu süüdistuse kuritegeliku ühenduse organiseerimises, mis tekitas riigile maksukuriteoga 825 000 eurot kahju.

Asja kohtueelne uurimine kestis üle kolme aasta ja selle käigus vahistati Kalev ajutiselt 2012. aasta septembris. 

Korduvalt maksuskeemide tõttu kohtu all olnud Kalev lõi süüdistuse kohaselt kuritegeliku ühenduse, mis koosnes vähemalt üheksast inimesest ja mille tegevus oli suunatud maksupettuse toimepanemisele vedelkütuse hulgimüügi valdkonnas. Süüdistusest pääses aga Kalevi äripartner ses samas kütuseäris – Põhja ringkonnaprokuröri Tuuliku sõnul ei kinnita tõendid Kalevi endise äripartneri Jürgen Järviku osalust maksukuriteo toimepanemisel.

„Kuritegeliku ühenduse eesmärk oli süüdistuse põhjal pakkuda käibemaksu tasumata jätmise kaudu konkurentidest odavamat kütust ja teenida seeläbi kuritegelikku tulu,“ rääkis Tuulik. Selleks kasutati ära kuni 2012. aasta aprillini vedelkütuse seaduses olnud auku. Nimelt kehtestati 2011. aasta aprillis kütuse müügiga tegelevatele ettevõtetele miljoni euro suuruse tagatise nõue, mille täitmist tuli aktsiisilaopidajal kütuse väljastamisel majandustegevuse registrist kontrollida. Samas oli kuni 2012. aasta kevadeni aktsiisilaopidajal lubatud kütust väljastada ka teistele äriühingule, mis kinnitasid, et kasutavad kütust ainult omatarbeks ega müü seda edasi.

Seda sätet kasutaski süüdistuse kohaselt Kalevi organiseeritud kuritegelik ühendus ära ja omatarbeks väljastatud kütus müüdi mitme varifirma kaudu edasi ning tekkinud käive jäeti õigesti deklareerimata, mistõttu jäi jaanuarist märtsini 2012 riigile laekumata 825 000 eurot käibemaksu.